Kuidas mõjutab füüsiline aktiivsus head meeleolu?
Täpselt nii nagu treeningud tugevdavad lihaseid, arendavad need ka meie aju. Aju treenides loome täiendavaid võimalusi uute neuronite arenguks. Selle tulemusena suureneb spetsiifilise valgu hulk, mida kodeerib geen BDNF, mis on aju jaoks omamoodi ASTEROIDIKS.
See hormoon muudab aju TUGEVAMAKS ja VASTUPIDAVAMAKS kõige mitmekesisemate probleemide suhtes.
Arvukad uurimused näitasid, et füüsilised harjutused soodustavad uute neuronite kasvu. Hormooni BDNF hulga suurenemine ajus füüsilise aktiivsuse mõjul on huvitav ka selle poolest, et selle hormooni sisaldus kasvab ka antidepressantide võtmisel. See tähendab, et füüsiline aktiivsus mõjutab aju niisamuti kui preparaadid, mis kõrvaldavad depressiooni tundemärke.
Seega, kohe kui ma tõusen diivanilt ja hakkan näiteks mööda tuba käima, hakkab aju välja töötama hormooni BDNF ja arenema.
Dopamiin on neurokeemiliste ainete metamfetamiinide rühma loomulik teisend.
Dopamiinivõrgustik ajus võimaldab meil kogeda naudingut, võtta vastu otsuseid, olla võimeline olulisele keskenduma. Dopamiin on paljude erinevate sõltuvuste “starter”.
Kõik ravimid ja narkootikumid, mis tekitavad erutust ja harjumist, on suunatud sellele, et teilt seda hormooni “varastada”.
Iga sõltuvus röövib teid lihtsalt jõhkralt paljaks, jättes ilma juba välja töötatud dopamiinist.
Õnneks, nagu te arvatavasti juba taipasite, parandab füüsiline aktiivsus selle hormooni väljatöötamist.
