Kas naisliidriks on kerge saada?
Kas mees- ja naisliidrisse suhtutakse ühtemoodi?
Kuidas mõjutab naine ettevõtet tervikuna?
Ma jäin sellest mõtlema, kui töötasin juhina finantsalal.
See oli meeste maailm, kus tuli käia kohtumistel, leppida kokku tingimustes, mis ajuti nõudis mult karme meetodeid ja meelekindlust.
See oli toosama juhtum, mil ma, olles üsna ere brünett, otsustasin juuksed heledamaks värvida, et vähemalt visuaalselt pehmendada “ülekaalukat kognitiivset dissonantsi”.
Lugenud läbi hulga kirjandust ja juhindudes isiklikust kogemusest tahan siinkohal kokku võtta peamised raskused, millega naised ettevõtlusmaailmas kohtuvad:
Oma juhtimisstiili kujundades valime, milliseid jooni on meil kasulik arendada ja milliseid mitte.
Me ilmutame selliseid omadusi nagu enesekindlus, konkurentsivõime, sõltumatus, julgus otsuseid vastu võtta ‒ need kõik on omadused, mida me ootame tõeliselt liidrilt.
Kuid ühiskonna probleem seisneb selles, et naisi hinnatakse harva samamoodi kui mehi. Isegi kui naine ei käitu nii ekstremaalselt kui mõned meessoost kolleegid, temasse suhtutakse niikuinii negatiivsemalt. (Kas te suudate endale ette kujutada, et Eesti president Kersti Kaljulaid oleks saanud pärast “oma kabinetis oraalseksi saamist” ametisse jääda ja et parlament oleks teda õigustanud??)
Uurimused on korduvalt tõestanud, et ühiskond (nii naised kui mehed) taunib naiste puhul soostereotüüpide rikkumist. Oodatakse, et naisel oleksid parimad sotsiaalsed oskused: ta oleks tundlik, hoolitsev, soe ja kaastundlik. Tegelikkus on selline, et naisliidritele on komplitseeritumad ootused kui nende meeskolleegidele.
Naistesse ollakse harjunud suhtuma vastavalt soorolli ootustele. Nagu emasse ja naisesse, mida omakorda vaadeldakse teatud nõrkusena. Teadlased on aga tõestanud, et naised ja mehed on ühtviisi tõhusad juhid.
Siis, kui juhiroll nõuab suhtlemisoskusi ja koostööd, edestavad naisliidrid mõnevõrra meesliidreid.
Ja nüüd esitage endale küsimus, milline juhiroll ei nõuaks neid oskusi?
Iroonia seisneb selles, et ootused naisliidri käitumise suhtes ei sobi kokku sellega, kuidas juht käituma peab. Me ootame, et liidrid oleksid ambitsioonikad, enesekindlad ja tõmbaksid endaga kaasa, mitte ei oleks hoolitsevad, soojad ja tundlikud. Seepärast on meestel juhina automaatselt eelised, kuna nende käitumine on kooskõlas sellega, mida oodatakse.
Naistel seevastu on keerulisem. kui nad käituvad vastavalt soorolli ootustele, siis vaadeldakse neid kui sümpaatseid, kuid nõrku, mis ei ole vastavuses liidri omadustega. kui nad aga käituvad agressiivselt, nagu oodatakse liidrilt, siis rikuvad nad soorolli stereotüüpi ja neid nähakse kui ebameeldivaid, egoistlikke ja vaenulikult meelestatuid, mis pole samuti liidri omadused.
Teadusuuringud näitavad, et naisliidrid käituvad meestest sagedamini viisil, mida peetakse juhtimisel tõhusaks:
-
Naised on karismaatilisemad
-
Naised on demokraatlikumad
-
Naised pööravad sagedamini tähelepanu töötajate individuaalsetele vajadustele, võttes arvesse nende eripärasid
-
Naistel on paremad oskused tõhusa suhtlemise alal ja nad töötavad meeskonnas paremini.
-
Transformatsioonilisi naisliidreid on rohkem kui mehi.
