Juhtusin kord kuulama Elvis Duran raadiosaadet.
Saates lahati vaevarikkaid ja laastavaid inimsuhteid.
Samuti arutati inimeste üle, kes eelistavad kurta, võtta ohvrirolli ja süüdistada teisi oma hädades selle asemel, et võtta oma elu muutmiseks midagi ette.
Saates toodi välja üks metafoor, mis tabas mind kui välk.
See tundus mulle nii võimsana, et tänaseks on sellest saanud üks minu armastatuimaid metafoore, mida ma positiivse psühholoogia koolitustel kasutan.
Tahan seda metafoori siin blogis ka teiega jagada.
Kui koer peaks kaotama ühe jäseme, siis ei kuluta ta sekunditki selle üle muretsemiseks!
Koer ei mõtle: „Miks ma küll käpast ilma jäin? Miks pean ma nüüd kolmejalgne olema? Miks on elu mu vastu nii ebaõiglane? Mille poolest on teised, neljajalgsed, minust paremad? Mul ei ole mingit jõudu ega võimalusi, et tõusta ja ringi joosta, rääkimata mängimisest! Ei! Ma ei suuda enam, olen õnnetu! Kogu maailm on minu vastu!“
Koerad ei ole SELLISED!
Kui koer peaks jäsemest ilma jääma, lippab ta kohe parki ja ÕPIB jooksma niisama kiiresti, või isegi kiiremini, kui ta seda nelja käpaga tegi!
Ta ei muretse! Ta ei süüdista! Ta on lihtsalt õnnelik.
Jäseme kaotus ei tähenda tema jaoks midagi!
Ta elab täisväärtuslikku ja imelist elu!
Nagu ma juba taju psühhoemotsionaalse moonutamise postituses kirjutasin, sõltub vaid meist endist see, millele me teadlikult tähelepanu pöörame.
Mõnikord, kui sul on halb päev ja sa tunned, et miski või keegi segab sul õnnelik olemast, siis tuleta see lugu meelde ja asu kiiresti õppima! Õppima ise oma elu mõjutama.
Positiivse mõtlemise koolitusel pakun välja vahendid, mille abil saad seda ise teha.
Alustuseks naerata! Seejärel hakkad märkama positiivseid olukordi ja inimesi enda elus. Ja samm-sammult hakkad tundma end paremini!
