Kas olete kunagi olnud tunnistajaks sellele, kuidas olukord võib teravamaks muutuda pärast läbi mõtlemata lauset või isegi ühte sõna?

Sõnal on erakordne jõud.

Üks inimene võib sõnaga võita, alandada, määrata oma piire ja muuta seda, kuidas teised teisse suhtuvad. Lihtsalt ühe sõnaga!
Ma tutvustan teile mõningaid parimaid sõnu ja lauseid juhina kasutamiseks, mis motiveerivad inimesi.
Aitavad neil olla loomingulisemad, töötada rõõmuga üheskoos ja luua tõhusaid suhteid.
  • “Aga mis siis, kui?”

Statistiliselt tõestatud tõsiasi on, et kellelegi ei meeldi eksida. Eriti teiste inimeste juuresolekul. Kui teie juhina kuulete juba viiendat vastust “ma ei tea” koosolekul ajurünnaku või keerulise ülesande lahendamise ajal, siis võite kasutada võlujõuga lauset, mis kaotab pinge: “Aga mis siis, kui?”, “Mida sa ütleksid, kui sa teaksid?”
Niisugune “kui” lubab töötajatel eksida ja esile tuua uusi värskeid hüpoteese, kartmata eksida. Uuringud on näidanud, et kui inimesed kirjeldavad hüpoteetilist tulemust positiivses võtmes, siis see nii suurendab nende usku edu võimalikkusesse kui parandab ka tegelikku tootlikkust.
  • “Kas võiksid? Võib-olla? Kas saad? Kas suudaksid?”

 

Maagia saabub siis, kui juht kasutab sõnade “peab” või “on vaja” asemel “kas sa saaksid” või “kas sa saad”. Sel juhul on töötajatel rohkem võimalusi loomingulisuseks.
Teadlased viisid läbi väga huvitava uurimuse. Kahele katsealuste rühmale anti ühesugune komplekt erinevaid esemeid, mille hulgas oli ka žgutt. Esimesel rühmal lasti mõelda, MILLE JAOKS need esemed on. Teisel rühmal lasti mõelda sellest, MILLE JAOKS neid esemeid VÕIB kasutada.
Seejärel lasti osalejatel kustutada märkmed paberilt, kasutamata kustutuskummi. Seda, et märkmeid saab kasutada žguti abil, taipas inimesi teisest rühmast, esimesest rühmast tulid selle peale vähesed. Sõnad “võib-olla” või “võib” avavad meile uusi võimalusi, samal ajal kui “peab” või “on vaja” piiravad vaatevälja ja võimalikke variante.
Elus ette tulevates keerulistes olukordades küsige endalt küsimuse: “Mis ma tegema pean?” asemel: “Mida ma VÕIN teha?” Te tunnete jõu ja enesekindluse lisandumist… Täiesti teistmoodi mõttekäiku, mis on saavutatud vaid ühe sõnaga.
  • “Jah”

Uurimused on tõestanud, et kui kaasvestleja vastab teile vestluse ajal jaatavalt, siis tõenäoliselt vastab ta jaatavalt ka vestluse lõpus. Üks rühm müüjaid teostas keskmiselt 18% müügist kuus. Katse käigus paluti neil saada kliendilt 3 väikest “jaad” lihtsatele küsimustele (Kas te saite minu meili kätte? Kas meil lõpeb kohtumine ajakavale vastavalt?) vestluse varajases etapis. Selle tulemusena suutsid müüjad endagi jaoks ootamatult teostada 32% müügist. Väikeste “jaade” taktikat võib kasutada läbirääkimistel töötajate, kolleegide ja ülemustega. Purustage jää ja tegutsege!
  • “Koos”

Stanfordi ülikooli uurimuses töötas kaks osalejate rühma mõistatustega. Nad pidid seda tööd tegema iseseisvalt. Kuid ühel rühmal lubati töötada selle ülesandega koos. See tähendab, et neil oli igaühel oma mõistatus, kuid nad võisid saada nõuandeid teistelt rühma liikmetelt.
Nende osalejate tulemused, kes töötasid koos, olid muljetavaldavad. Nad:
töötasid 48% kauem,
lahendasid rohkem probleeme õigesti,
mäletasid paremini, mida nad nägid,
ütlesid, et tundsid end vähem väsinuna.
“Koos” motiveerib. Te tunnete, et olete millegi suurema osa.
Sõna “koos” sunnib meeskonda töötama visamalt ja muudab targemaks (kuni 48% rohkem!). Sõnad “teeme” ja “meie” aitavad samuti ühtsustunnet luua.
  • “Aitäh”

Tänulikkus teeb teie elu õnnelikumaks ja võib teid aidata ka edasiste professionaalsete suhete ning karjääri osas.
Nagu näitavad uurimused, kui te tänate tundmatut inimest abi eest, siis tahab ta suure tõenäosusega teiega lähemalt tutvuda.
Ärge unustage oma kaastöötajaid tänada. Ei tohi öelda: “Sa oled suurepärane, aitäh!” Õige on tänada konkreetse tegevuse eest: “Aitäh hästi ette valmistatud esinemise eest. Ma näen, et sa valmistusid tõsiselt ette, kogusid vajalikku materjali ja esinesid rahulikus tempos, lastes teistel oma arvamusi ja küsimusi esitada. See oli professionaalselt tehtud. Ma hindan seda väga.”
  • Asendage sõnad “peab” ja “on vaja” sõnadega “valin” või “tahan”

Proovige mitu korda järjest valjusti öelda: “Ma pean tööle minema.”
Mis teiega toimub? Kuidas teie keha reageerib? Suuremal osal inimestest tekitab juba sõna “peab” sisemist protesti. Üks lihtne nõuanne: kohe, kui märkate, et olete öelnud millegi kohta “peab”, peatuge ja öelge: “Ma tahan…”, praegusel juhul siis: “Ma tahan tööle minna.”
Alguses võib olla keeruline. Aga ma armastan väga lauset: “Fake it until you make it!” Eesti keeles tähendab see: “Teeskle, kuni see muutub tõeks” või “Käitu, nagu see oleks nii”. Alguses pole lihtne sundida end ütlema “ma tahan”, kui oled harjunud ütlema “ma pean”. Kõik hakkab teid kõrvale meelitama, segama, aju aga kordab: “No milleks tegeleda niisuguse jamaga!” See on normaalne ‒ see on see, mida psühholoogias nimetatakse vastupanuks. Jätkake, kuni tekib tegelik “ma tahan”. See juhtub nii või teisiti. Ja tõenäoliselt te isegi tunnete elujõu ja energia juurdevoolu, huvi elu ja selle vastu, mida saavutada soovite. Või teil on lihtsalt kergem teha seda, mida teete.
Ma valin … sest ma tahan ….
Seesama kehtib ka teiste inimeste suhtes.
“Sa pead” on halvim variant. Veidi parem on: “Ma tahan, et sa…” Ja palju parem on otsene palve: “Tee, palun, seda ja seda.” Kasutage neid variante alluvatega kõneledes.
  • Asenda sõna “AGA” sõnaga “JA”

Sõna “aga” on alati parem asendada sõnaga “ja”!
“Ja” on parim võimalus avaldada vastupidist arvamust.
Pole tarvis, et keegi teine tingimata eksiks, kui teil on õigus.
Kui teie kaastöötajal pole õigus, pole tarvis seda talle rääkida, lihtsalt lisage oma vaatepunkt.
Näiteks: “Te arvate, et me peaksime jätma eelarvesse koha kliendiürituste jaoks “ja” mina olen mures, et me vajame seda raha kaastöötajate väljaõppeks. Millised variandid meil on?” Selline lause ei kõla agressiivselt ega väljenda vastupidist arvamust, vaid pigem kutsub arutlema. Selles on “ja” jõud. Toon ära veel mõned laused, mida võib kasutada eriarvamuse väljendamiseks ilma selleta, et teine pool end eksinuna tunneks:
“Vaat, mis ma mõtlen…”
“Minu plaan tugineb järgmistele eeldustele…”
“M jõudsin niisugusele järeldusele, sest…”
“Ma tahaksin kuulda teie arvamust selle kohta, mida ma just ütlesin.”
“Kas te näete minu arutluses mingeid puudusi?”
“Kas te näete olukorda teisiti?”
  • “Sellepärast et”

Kui selgitate põhjust, miks te midagi palute või teete, saavad teie palve ja tegevus objektiivse ja ratsionaalse ilme.

Veendes selgitage!

Viidi läbi eksperiment, kuidas minna ilma järjekorrata kassa juurde. Selle jaoks kasutati 3 erinevat lauset:
“Vabandage, mul ainult piim ja sai, kas tohib, ma lähen enne teid?”
“Vabandage, mul ainult piim ja sai, kas tohib, ma lähen enne teid, sest ma hilinen bussile?”
“Vabandage, mul on ainult piim ja sai, kas tohib, ma lähen enne teid, sest mul on väga kiire?”
Esimesel juhul lubasid katseisiku mööda 60% nendest, keda ta palus. Aga kui ta lisas “sest”, ütlesid “OK” vastavalt 94% ja 93%.
Järeldus: kui te tahate, et inimesed teeksid nii, nagu te soovite, selgitage alati, miks. Alternatiivina võib kasutada järgmisi võlusõnu:
“Vastavalt”
“Tulemusena”
“Seoses”
“Sel põhjusel”
“Kuna”
“Sellele tuginedes”
  • Nimi


Meile meeldib kõik, mis on seotud meie isikuga.
Kaasmaalane, klassikaaslane, lapsepõlvenaaber ja muidugi on kõige kaunim meie nime kõla.
Pidage meeles, et inimese nimi on tema jaoks kõige meeldivam ja tähtsam heli igas keeles. Aju-uuringud tõestavad, et kui me kuuleme oma nime, siis tekivad ajus unikaalsed mustrid! Henry Ford mäletas kõiki oma töötajaid nimepidi. Olge nagu Henry!

 

  • Kasutage positiivseid sõnu ja lauseid.

Kui kaastöötaja palub abi, ärge öelge: “See pole minu töö, tee ise!” Selle asemel proovige öelda midagi niisugust: “Ma näen, et sa oled tööga üle koormatud. Millega ma saan aidata?”
Kui palve on liiga suur, siis võite lugupidamist osutades keelduda või teha oma ettepaneku. Tähtis on, et teie sõnad annaksid edasi kaastunnet, mõistmist ja toetust.